Piret Jeedas: säilenõtkus aitab julgelt tulevikku vaadata

04.03.2022

PARE konverents “Mõtte julgus, suuna selgus” keskendub sel aastal säilenõtkusele, mis seondub otseselt ka kahe teise fookusteema ehk usalduse ja uuendusmeelsusega. Palusime Piret Jeedasel, andragoogist õpidisaineril ja protsessijuhil, keda paelub inimene, areng ja looduse õppetunnid, mõtiskleda, mida säilenõtkus tähendab üksikisiku, meeskonna, organisatsiooni ja ühiskonna kontekstis. 

Piret on lisaks säilenõtkusele uurinud ka nii põnevat teemat nagu tulevike disain. Vestlesime temaga viimases PARE podcastis, kuidas aitab säilenõtkuse treenimine ka erinevateks tulevikustsenaariumiteks paremini valmis olla.

Podcasti saad kuulata siit:

 

 

Üks viis inimeseks olemist mõtestada on tema püüdluste mõistmise kaudu. Me püüame aru saada, miks me midagi kogeme. Tahame mõista, miks midagi meiega juhtub. Me otsime seletust. Eriti siis, kui meid tabavad eluraskused, kaotused või kriisid. Võimet kohaneda ebasoodsate ja isegi ekstreemsete tingimustega nimetatakse säilenõtkuseks. Mida kõrgem see on, seda paremini suudetakse keeruliste situatsioonidega toime tulla.

Me kogeme praegu maailmas üht iselaadi katkestust või kriisi, mida mingil moel enda jaoks lahti seletada püüame. Arvo Pärt on öelnud: “Praegune kriis ei säästa kedagi, hädaolukorras paljastavad kõik oma tõelise „väärtuse“, mida ei saa enam peita. Kuidas me sellest väljume, ei tea keegi, kuid me kõik tunneme, et miski ei jää puutumata.” Kriis toob alati välja selle, mis toimib ja töötab, ka inimese endi tugevused ja toimetulekumehhanismid. Teisalt toob kriis välja ka selle, mis vajab veelgi enam tähelepanu.

Kas ja kuidas oleme valmis kohanema, õppima ja keerulistest olukordadest tugevamana väljuma?

Kui Covidi esimene laine tabas meid justkui välk selgest taevast, tõstis see esile  kohanemisvõime olulisuse ja huvi säilenõtkuse vastu. LinkedIn Learning tiimi poolt koostatud “Workplace Learning Report” uuris enam kui 1200 õppimise ja koolituse valdkonna professionaali arvamust selle kohta, kuidas töökohal õppimine kriisist tulenevalt muutub ja milliste oskustega saaks julgemalt tulevikku vaadata. Esimesele kohale maandus selgelt säilenõtkus (ingl k resilience).

Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask sõnastab, et säilenõtkus on võime kohaneda ebasoodsate ja isegi ekstreemsete tingimustega. Mida kõrgem on säilenõtkus, seda paremini tullakse toime keerulistega situatsioonidega. See toimetulek pole üksnes individuaalne, vaid ka kollektiivne. Teisisõnu, säilenõtkusest saame rääkida kogukondade, meeskondade ja organisatsioonide tasandil.

Mis iseloomustab säilenõtkeid inimesi?

Liselotte Nooyen (THNK School of Leadership) on välja toonud, et säilenõtketel inimestel on realistlik vaade elule. Nende ootused pole liialt kõrged ega ka liialt madalad ning nad suudavad kasutusele võtta erinevad ettevaatusabinõud. Teiseks on nad tähenduse kandjad. Neil on tugevad väärtused ja arusaam sellest, mis on nende eesmärk siin elus. Nad mõtestavad, miks nende elu on väärtuslik ning läheb neile ja maailmale korda. Nad astuvad samme parema tuleviku loomise nimel. Kolmandaks on nad suhetele ja kuulumisele orienteeritud. Neil on tugevad suhted teiste inimestega, nad on valmis abi vastu võtma ja seda ka teistele osutama. Tugevate sotsiaalsete suhetega inimesed tulevad eluraskustega paremini toime ja kasvavad tugevamaks.

Siinkohal tasub korraks võtta mõttepaus ja endalt küsida, kes on minu jaoks olulised ja tähenduslikud mõttekaaslased? Keda ma saan usaldada? Kas ma olen valmis abi küsima ja seda vastu võtma? Mis on minu elu sügavam mõte? Milline võiks olla minu elu 5 aasta pärast?

Kuidas avaldub säilenõtkus organisatsioonis ja tiimis?

Säilenõtkusest saab ja tuleb rääkida ka meeskondade ja organisatsiooni tasandil. Säilenõtked organisatsioonid on selgete väärtuste ja eesmärgi tunnetusega. Hästi sõnastatud ja jagatud eesmärk annab tegutsemisele suuna ning aitab keerulistes olukordades otsuseid ja valikuid teha. Säilenõtked organisatsioonid on avatud ümbritsevale ja mõistavad oma suhet klientide ja turuga ning laiema ökosüsteemiga. Küllap näeme praegu veelgi teravamalt seda, kuivõrd seotud me omavahel oleme. Võib-olla on just praegune aeg hea selleks, et vajadusel ümber mõtestada oma organisatsiooni eesmärk või anda sellele veelgi suurem tähendus. Mille jaoks me päriselt oleme? Miks meid on maailmas vaja? Millistele põhimõtetele on tegelikult oluline toetuda? Kuidas me loome edasiviivaid suhteid oma klientidega? Kuidas me kaasame kliente parema tuleviku loomise nimel?

Säilenõtkeid meeskondi iseloomustab kõrge psühholoogilise usalduse tase. Usalduse uurija Amy Edmonson seletab psühholoogilist usaldust kui jagatud uskumust, et on turvaline küsida abi, tunnistada vigu ja tuua lauale keerulisi teemasid.  See on seotud kindlustundega, et kui julgen rääkida, siis mind ei kahjustata, ei tõrjuta ega karistata. Kuigi elame justkui “inimeste ajastul”, mil iga inimene on väärtus, on siiski jätkuvalt töökohti, kus sügava usalduseni on veel pikk tee minna.

Mis aitab meil rasketest hetkedest toibuda?

Säilenõtkust saab endas teadlikult arendada.

• Oluline on oskus olla hetkes kohal, kogeda just seda, mis on.
• Oluline on lubada kõiki neid tundeid, mida inimene tunneb. Tunnete sõnastamine aitab juba nende reguleerimisele kaasa.
• Oma eluraskuste mõtestamisel ja nendest rääkimisel on keskne roll tervikliku minapildi kujunemisel ja enese määratlemisel. Tasub analüüsida, mida eluraskused meile õpetavad. Mõtestamisel on oluline sügav uurimine, õppetundide ja järelduste sõnastamine. Tuleb analüüsida mida kogeti, millised tunded valdasid ja milline võib olla sündmuse pikaajalisem mõju. Sageli kerkivad elu olulised õppetunnid ja taipamised esile just negatiivseid sündmusi mõtestades (McLean, Pasupathi & Pals 2007). Olgu öeldud, et negatiivsete sündmuste mõtestajatel on kõrgem heaolu ja nad kogevad enam õnnetunnet (McLean, Pasupathi, Pals 2007 & McAdams & McCLean 2013).
• Tasub enam tähelepanu pöörata sellele, mis aitab end tunda tugevana füüsiliselt, kognitiivselt, vaimselt ja emotsionaalselt. Näiteks, kui palju sa liigud ja hoolitsed oma füüsilise heaolu eest? Mis hoiab või toidab Sinu mõtteerksust ja annab sulle inspiratsiooni? Kuidas sa toidad oma hinge ja elu sügavamat mõtet? Kuidas sa hoolitsed oma tundemaailma eest?

Tiimide liikmete, juhtide ja heade kolleegidena saame teadlikult luua usaldusel põhinevat organisatsioonikultuuri, mis väärtustab inimest kui tervikut ja loob võimaluse rasketest olukordadest ja läbikukkumistest teadlikuks õppimiseks.

 

Allikad:

McAdams, D.P. & McCLean, K.C. (2013). Narrative Identity. Current Directions in Psychological Science, 2013(22): 233 – 238

McLean, K.C., Pasupathi, M., & Pals, J.L. (2007). Selves creating stories creating selves: a process model of self-development. Personality and Social Psychology Review, 11(3), 262-278.