Registreerimine, hommikukohv ja kolleegidega suhtlemine.

Gunnar on paarkümmend aastat töötanud panganduses. Nüüd teinud kannapöörde ja töötanud paar aastat autonduses.
Lisaks sellele on ta aktiivne mentorluses olles ise mentor, koolitades värskeid mentoreid ja panustades läbi Eesti Mentorite Koja mentorluse leviku laienemisse.

Sirli annab ettekandes põnevaid sissevaateid oma mitmekülgsesse ja rahvusvahelisse juhtimiskogemusse. Ta tõstab esile nii väljakutseid, saavutusi, õppetunde kui ka mõtteid juhtimisest tehnoloogiasektoris. Lisaks annab Sirli soovitusi, kuidas julgustada insenere ja tehnilisi eksperte juhirolli valima.

Ruben on Colombias sündinud, Indoneesias kasvanud hollandlane, kellel on Rootsi pass. Oma ettekandes jagab ta oma isiklikku ja erialast teekonda, mis on viinud teda rahvusvahelisest diplomaatiast juhtimiskoolituseni ning nüüd töötab ta ülemaailmse säästlikkuse organisatsiooni heaks ühes kõige vastuolulisemas kaubandusvaldkonnas. Ta räägib juhiidentiteedi olulisusest, väärtustest, mille eest seista, ning sellest, kuidas jääda autentseks üha kiirenevas maailmas.

Anna Cau on Rootsi ühe suurima telekommunikatsiooni firma Telenor personalijuht. Ta on juhtinud personalitiime mitmetes maailma muutvates korporatsioonides, nagu näiteks Ericsson ja H&M, ning seisnud alati selle eest, et organisatsioonides oleks võrdsed võimalused kõigile töötajatele. Anna jagab oma ettekandes kogemust ja praktilisi näpunäiteid, kuidas luua organisatsioonikultuur, kus toetatakse naiste saamist juhiks ja tippjuhiks.

Inspireeriva ettekande käigus saad praktilisi teadmisi selle kohta, kuidas muuta organisatsioonikultuuri nii, et rohkem naisi oleks kõrgetel juhtimispositsioonidel. Tänu soolisele võrdsusele tõuseb organisatsiooni innovaatilisus, organisatsiooni majandusnäitajad paranevad ning suureneb töökoha heaolu. Ettekandes tehakse ülevaade ka teadustöödest.
Ettekande käigus tutvustab Jenny 10 konkreetset asja, mida saab organisatsioon teha, et naisi rohkem juhtimisrollidesse kaasata. Add Gender on edukalt aidanud Rootsi metsatööstusel jõuda rohkemate naisteni ja tasakaalustada soolist jaotust metsandusmessidel osalejate hulgas. Add Gender on koostanud soolise võrdsuse juhendeid transpordisektorile, pakkudes nende 9000 liikmesorganisatsioonile lihtsaid samm-sammult juhendeid, et alandada künnist soolise võrdsusega alustamisel. Samuti on Add Gender koolitanud tehnoloogiaettevõtteid üle Rootsi. Add Genderil on 15 aastat kogemust (asutati 2008. aastal) ja kuigi lahendused igale organisatsioonile on omanäolised, on mõned asjad paljudes sektorites sarnased. Ettekandest saad need 10 asja, millega alustada.

Professor Raili Marling räägib Mõttekoda Praxise ja Tartu Ülikooli äsjavalminud uuringu põhjal, miks ikka veel ei ole Eestis piisavalt naistippjuhte, kuidas Eestis naised ja mehed saavad juhtideks ning mis roll on organisatsioonidel võrdsust toetavad kultuuri loomisel.

Asi on tahtmises? Miks on tippjuhtide hulgas endiselt rohkem mehi kui naisi? Mis kasu tõuseb sellest, kui naisi ja mehi on tippjuhtide seas võrdselt? Paneelis jagame praktilisi kogemusi organisatsioonidest ja uuringute tulemusi.

Eesti parim juht Veiko Veskimäe kutsus oma meeskonda mõjukaima personalijuhi Estel Pukki, et koos arendada Verstonist maailma kõige keskkonnasäästlikum taristuettevõte. Inimlikkus, avatus ja kaasatus on ettevõtte põhiväärtusteks olnud selle asutamisest alates, tänaseks juba 13 aastat. Verstoni südames on inimesed ja juhtimiskultuuris tehakse palju asju silmatorkavalt teistmoodi kui taristuehituse valdkonnas tavaks. Kuidas aitab inimestele ja juhtimiskvaliteedile keskendumine kohaneda viimaste aastate keerulisima olukorraga Eesti taristuehituses? Kuidas raskustest hoolimata kasumlikult ja roheliselt kasvada? Kuidas kuldaväärt insenere hoida ja järelkasvu kasvatada? Sellest ja veel paljust muust räägivad Veiko ja Estel enda ettekandes.

Pühendunud juhtimine võtab aega, ning seda on meil kõigil piiratud koguses. Loomulik samm aega juurde võita on pöörduda tehnoloogia, botide, AI poole. Kipume arvama, et kõik digitaalne on jätkusuutlik, kuna andmed, mis liiguvad traadita internetis, ei jäta jalajälgi. Või kas ikka ei jäta…? Selles ettekandes šokeerib Elin teid mõne südantlõhestava ja vapustava fakti ning looga digitaliseerimie ja jätkusuutlikkuse vastuolu kohta. Samal ajal on digitehnoloogiad nagu pilveteenused, tehisintellekt, asjade internet ja plokiahel tõepoolest vajalikud äri- ja ühiskonna jätkusuutliku tuleviku jaoks.
Kuidas saate teie kui juht ja otsustaja hakkama selles keerulises digitaalsete tehnoloogiate ja jätkusuutlikkuse küsimuste maastikus? Mida te saate teha, millised on teie võimalused ja kui suurt mõju saate tegelikult avaldada?
Selles ettekandes annab Elin kolm praktilist soovitust selle kohta, kuidas saate teie kui liider aidata kaasa nutikamale ja jätkusuutlikumale digitaalsele tulevikule.

Strateegilisel juhtimise tasandil ei ole võitjaid, on ainult juhtijad, lohisejad ja kaotajad. Situatsioon muutub kogu aeg ning eelise omamiseks on vaja asju teha paremini, efektiivsemalt või odavamalt. Selleks, et juhtivat rolli saavutada või hoida, peab juht arendama alluvaid, kes on temast targemad ning valmis igal ajahetkel võtma juhtimist üle. Inimvara on kõige suurem varandus ja selle varandusega halvasti ringi käimine garanteerib organisatsioonile allakäigu. Iga organisatsiooni juht, kes täna räägib, kuidas tal on järjekord ukse taga, valetab või on puruloll.

Oma praktilises ettekandes sukeldub Chris tihti segaseks jäävatesse tehisintellekti teemadesse. Kuigi AI tehnoloogilisi aspekte sageli rõhutatakse, toob Chris välja, et tegelik väljakutse seisneb kultuuris, inimestes, strateegias ja suhtluses. Tehisintellekti kasutuselevõtt ja sellega kohandamine on tegelikult kõige rohkem seotud inimestega.
Oma mitmekülgse kogemusega erinevates juhtimisrollides jagab Chris juhtumianalüüse ja isiklikke teadmisi selle kohta, kuidas viia AI algatused kooskõlla organisatsiooni kultuuri ja väärtustega.
Chris jagab praktilisi strateegiaid, mille abil juhtida digitaalset transformatsiooni, säilitades samal ajal autentsuse ja edendades võrdsust töökohal. Osalejad lahkuvad sügavama arusaamaga sellest, kuidas ja millest juhinduda AI integreerimise aspektides, luues keskkonna, kus tehnoloogia ja kultuur ühinevad innovatsiooni ja kasvu edendamiseks.

Muutuseperioodil peame loobuma sellest, mis on meile tuttav, teadmata täpselt, mida tulevik toob. See on segadusttekitav aeg, kus asjad ei ole enam nii, nagu nad olid, ega ka veel sellised, nagu nad olema saavad. Antropoloogid nimetavad selliseid segaseid üleminekuaegu liminaalsuseks. Jitske Kramer uurib suurte muutuste mustrite ja dünaamika sügavusi, kasutades sotsiaalantropoloogia teadmisi ja tööriistu. Antropoloogial on võime valgustada ja paljastada asju, mida me teadsime, kuid ei suutnud veel sõnadesse panna. Jitske pakub nägemust sellest, kuidas navigeerida muutuste keskel ja millist juhtimist vajatakse liminaalsetel aegadel.