Margus Rink ja Janika Valliste – toimiva tandemina huvitaval teekonnal

Margus Rink ja Janika Valliste – toimiva tandemina huvitaval teekonnal

04.03.2022

Tippjuhi ja personalijuhi koostööd võib vaadata kui tandemit, mille sihiks on ühine eesmärk ja mida raamistavad jagatud väärtused. Tandem toimib kui mõlemad osapooled panustavad selle toimimisse, on avatud, usaldavad ning julgevad ja saavad olla nemad ise, kartmata hinnangulisust või hukkamõistu. Tandemi olulisimaks tingimuseks on usaldus, soov ja tahe koos toimida. Üheks tõeliselt inspireerivaks ja jõustavaks näiteks toimivast tandemist on Coop Panga tippjuhi Margus Rinki ja personalijuht Janika Valliste koostöö. PARE konverentsil “Mõtte julgus, suuna selgus” avavad nad oma tandemi lugu – seda, milline roll on selles usaldusel, kuidas peegeldub see nende omavahelises koostöös ja väljaspool, kogu organisatsioonis.

Palusime neil soojenduseks jagada oma mõtteid avatusest, usaldusest, huvitatusest ja julgusest Tandem podcasti juhtide Hede Kerstin Luige ja Margit Raidiga. Kuna usalduse suurimaks eelduseks on avatus ja valmidus olla haavatav,sai ka saade täidetud avameelsete lugude, siira tagasiside ja eneserefleksiooniga. Vürtsiks paras annus huumorit ja elutervet enesekriitikat. Muuhulgas sai teada kui kaua võib võtta usalduse kujunemine ja mis selleks juhtuma peab, millal sai Margus aru, et selle personalijuhiga tahab ta koostööd teha ja mida Janika Marguse juures väga hindab.

Mõtted koondas kokku PARE kommunikatsiooni töörühma liige Kadri Kiigema.

Selleks, et saada osa kogu vestlusest kuula saadet siit:
Margus Rink ja Janika Valliste: tandem praktikas

 

Teie koostöö on kestnud juba üle viie aasta. Milline on teie vaade oma koostööle ja kas personalijuht valis omale tippjuhi või vastupidi? Mis muutis teie koostöö alguse „huvitavaks“ ja kas see on seda tänini?

Margus: Töötame ettevõttes, mille peamine ressurss on inimkapital, mitte kivi, raud ega muu, mida saab toota. Me toodame oma tulemust inimestega. Sellises keskkonnas on ülioluline, et juht saaks toetuda ja mängida tandemit inimestega, kes moodustavad meie tiimi. Personalijuht on nende seas üks olulisimaid, kuna meie inimkapitali eest vastutab tema kõige enam. Loomulikult juhtidena vastutame me kõik oma tiimide eest. Ma ei ole kunagi olnud sellise mõtteviisiga, et uue juhina pead kõik juhid kohe välja vahetama.  Minu käekiri on olnud nii Eesti Energias, Hansapangas, Magnumis kui ka Coop Pangas selline, et ma usun inimeste headusesse ja inimkapitali, kellega minema hakata. Aeg sõelub välja, kellega on võimalik ja kellega ei ole võimalik minna. Personalijuht osutus selliseks inimeseks, kellega tahan väga hea tundega koos sõita. See oli huvitav fenomen – kui ostsime Krediidipanga, siis oleks see nagu kuus aastat külmkapis olnud. Ma arvasin, et seal ei saa olla ambitsioonikaid juhte. Aga külmkapi ust lahti tehes selgus, et kahe-kolme kuuga läks kahel kolmandikul juhtidel selg sirgu ja nad hakkasid tegutsema.

Janika: Minu jaoks oli Marguse tulek nagu võimalus minna täiesti uue asjaga edasi. Me olime oma kodutöö enne Marguse tulekut ära teinud ja teadsime, kuidas ta teistes ettevõtetes on oma töötajatesse suhtunud ja hakkama saanud. Seega, see kuvand, millega ta panka tuli, oli juba väga hea. Ta alustas tunniajaste intervjuudega iga juhiga, kes toona olid. See vestlus andis kindluse, et Margus on see, kellega ma tahaksin edasi liikuda.

Margus: Minu juhtimise käekirja iseloomustab see, et mulle endale meeldib olla väga iseseisev. Ma ei ole hea alluv. Ma tahan, et mind usaldataks ja et nõukogu on mu selja taga. Aga ma ei taha, et mind torgitakse kogu aeg. Kuna mulle endale see ei meeldi, siis ma otsin seda ka oma tiimiliikmetes. Et nad võtaks toru, on valmis ise otsustama, ise tegema, ei vaja pidevalt käehoidmist. Et nad julgevad, tahavad ja lähevad. Tunniajase vestlusega seda teada ei saa. Määravad on esimesed kuud – kas inimene võtab selle rolli, mida ma ootan. Ma võin ju rääkida oma ootustest, aga see peab olema loomulik ja loomupärane. Kas see inimene ka tegelikult toimib niimoodi, kas ta tahab?

Minu jaoks oli otsustav koht koostöös Janikaga siis, kui me hakkasime Coop Panga väärtusi tegema ja Janika ütles, et veel on vara. Laseme sellel tiimil natuke veel koos üksteist „puutuda“, testida, vaadata, kust nad tulevad. Ärme veel tee. See oli tark mõte personalijuhilt. Mitte, et juht ütleb, teeme ja tema on kohe nõus. See väärtuste protsess oli nagu lakmustest, kuna see tuli Janika juhtimisel nii hästi välja. Meie väärtused sündisid naturaalselt ja läksid organisatsioonis niimoodi elama, et me ei pidanud neid seinadele, kruusidele ega mujale kleepima, sest need on meie inimeste sees olemas. Läbi selle protsessi sain aru, et selle personalijuhiga me sõidame!

Janika: Minu jaoks oli huvitav täiesti uue ehitamine ja hästi paljude erinevate inimeste kaasamine erinevatest organisatsioonidest. Uued töötajad ja vanad töötajad – äkki tekkis tohutu rahvaste paabel. See oli nii äge, aga teisest küljest mõtlesin, et kuidas see seltskond kõik kokku mängima hakkab. Jälgisin huviga, kuidas Margus seda teeb ja need inimesed omavahel kokku mängima paneb. See meeletu värbamine ja segunemine oli hästi huvitav. Margus oma isiksusega on suutnud sellest ühtse organisatsiooni tekitada. Seda on hästi põnev olnud jälgida.

 

Milliseid tehnikaid kasutada, et nii erinevaid meeskondi, tasandeid ja kultuure kokku sulatada?

Janika: Meil on algusest peale olnud hästi avatud kultuur – lahtised uksed, kõik tunnevad kõiki, nii palju kui see on vähegi võimalik. Anonüümsust üritame hästi madalal hoida. Paar viimast aastat on sellele väikese põntsu pannud, kuna värbame vahest nii, et ei näegi inimest päriselt. Oleme selle nimel väga järjepidevalt tööd teinud, et anonüümsust poleks. Margus on juht, kes tunneb kõiki nimepidi – alates tellerist lõpetades kõrgemate korruste inimesteni. See on kindlasti olnud üks siduv faktor, et kõik tunnevad kõiki. Tahes-tahtmata tulevad ka teised juhid selle käekirjaga kaasa. Selle ühtesidumise poole pealt on avatus oluline märksõna.

Margus: Ma hästi usun sellesse, et inimesed tahavad olla osalised huvitaval teekonnal. Inimesed tahavad olla osa võitjate mängust. Olla võitjad ja teha olulist asja. Selle puhul on Coop Pank õnnistatud väga tugeva missiooni ja visiooniga. Me ei ole lihtsalt äriettevõte, vaid kogu meie loogika ja meie missioon on viia elu edasi igas Eestimaa nurgas. Ütle nüüd, et see ei tõmba inimesi endaga kaasa! Meie visioon on saada kümne aastaga 10% turuosaga pangaks, aga nii, et elu igas Eestimaa nurgas läheks edasi. Lisaks ärilisele ambitsioonile ka ühiskondlik mõõde – need kaks asja tähendavad inimestele palju. See on esimene sammas, mis meid liidab. Värbamisel räägime sellest väga palju, et aru saada, kas sa oled ikka see ja kas sind kõnetab see. Kui kõnetab, siis tunnen, et pool tööd juhina on tehtud. Inimestele, kes on pardal, on siht antud. See on see, mis „kleebib meid kokku“.

 

Teie tandemi DNA on sisemine usk. Inspiratsioon ja vaimustus on üks osa sellest, miks see töötab. Mõlemad kasutasite sõna usaldus – sina usaldad oma inimesi, omanik usaldab sind. Usaldus on tandemi teemadel sageli väga kesksel kohal. Kust see tuleb ja mis see on?

Janika: Arvan, et see lööb keerulisemates olukordades välja, kas on usaldus või ei ole. Mitte ainult meil omavahel, vaid usaldus ka meeskonnas. Üks asi on alateadlikult tunda, keda sa saad usaldada ja keda ei saa. Tekib mingi tunnetus nende inimestega. Raskematel perioodidel hakkad kindlate inimeste poole pöörduma ja nendega oma teemasid arutama. Meie tandemist rääkides, siis ma arvan, et minul tekkis selline usaldus, mida täna tunnen kuskil kahe aasta järel. Alguses hoidsin end tagasi (mõnes oma arvamuses näiteks), kuna ma ei olnud kindel, mis reaktsiooni ma sealt vastu saan. Täna ma julgen neid reaktsioone ka vastu saada. Kui see mulle isegi ei meeldi, siis reeglina ma ei solvu või ei lähe pingesse selle pärast. Aga jah, paar aastat võttis aega, et teada – Margus on see juht, keda ma julgen usaldada.

Margus: Mina olen endale selgeks mõelnud, et selle panga kiiremaks kasvuks on mu ainuke võimalus jagada vastutust oma tiimiliikmetega ja neid usaldada. Kui ma usaldaks ainult ennast ja peaks ennast kõige targemaks, siis Coop Pank liiguks aastas edasi nähtavasti ühe meetri. Aga kui mul on tiim, kus on viisteist inimest, keda ma kõiki usaldan ja kellel kõigil on mandaat ning tahe minna, siis me liigume 15 meetrit. Ma ei ole üliinimene, olen täpsel samasugune inimene, nagu teised – minu võimekus on liikuda üks meeter. Kui mul on tiimis 15 inimest veel, siis minu liikumisvõimekus viieteistkümnekordistub.

Elu on õpetanud, et niimoodi tuleb juhtida. Kui sa oled kuningas-autokraat juht, siis su liikumise maa on lihtsalt lühem. Eks see nõuab minult endalt ka enesekontrolli, et kui mul on vaja teatud valdkondades minna sorkima, siis stop! Seda õpetab elu järjest rohkem, et tuleb oma inimesi usaldada ja neile võimalus anda. Juhi jaoks on enesekontroll väga igapäevane teema. Ma võib-olla ei ole enam nii impulsiivne kui paarkümmend aastat tagasi, aga ma reageerin ja otsustan kiiresti. Oleme Coop Pangas kokku leppinud, et me pea neid lõputuid koosolekuid, millele eelnevad ja järgnevad pikad analüüsid ning veel koosolekuid. Otsustame! Teeme! Kui läheb valesti, tunnistame, et läks valesti, teeme uuesti. Kedagi ei “pooda üles” kui viga on juhtunud tegevustahtest.

Janika: Oma eelnevatest töökohtadest olen õppinud, mida ma oma töötajatega kunagi ei tee. Meie üks väärtuste osa pangas on see, et me lubame eksida. Aga mitte sada korda ühe sama viga korrata. Selleks, et üldse edasi areneda, on vaja eksida. Küsimus on selles, kuidas eksimusse suhtuda. Väga vale on käituda nii, et inimesel tekib hirm ja ta ei suudagi üldse enam selle ülesandega tegeleda. Mina olen selle õppetunni kaasa võtnud. Kui mu personaliosakonna inimestel tulevadki mingid apsakad sisse, siis mulle tuleb alati see meelde, et ma jumala eest ei tekitaks neis sellist tunnet, et nad hakkavad kramplikult selles töös kinni olema, kontrollivad tuhat korda üle ja ei saa enam edasi liikuda. See õppetund on mul igal pool kaasas, et ära kunagi tee teisele seda, mis sa ei taha, et sinule tehtaks. Mida vanemaks ma saan, seda rohkem ma seda kasutan.

 

Kuidas on võimalik kõiki oma inimesi nimepidi tunda? Miks te seda oluliseks peate?

Margus: Ma arvan, et see tuleneb sellest, et igal juhil on oma käekiri. See on minu käekiri. Ma tean, et need inimesed on meile olulised. Meil on kord kvartalis uue töötaja päev, kuhu ma tavaliselt lähen varem kohale, et kuulda, kuidas inimesed ennast tutvustavad ja näha, kes meile on viimase kahe kuu jooksul tööle tulnud. Või astun kontoritest ka puhkuse ajal läbi, et küsida, kuidas neil seal läheb.

Janika: See roll on midagi sellist, mille peale sa kogu aeg ei mõtle – sa lihtsalt käitud nii. Sa ei mõtle ju ringi liikudes ja tegutsedes pidevalt, et ma teen seda sellepärast, et me oleksime siin igapäevaselt väga hästi toimivad ja meie ühine eesmärk saaks niimoodi saavutatud. See olemine peab olema vaba, siis tulevad kõik muud asjad iseenesest.

See ei ole kindlasti ainult meie kahe asi. See on kõik meie inimesed. Meil on ikka väga ägedad inimesed! Kõik need meie juhid, keda me värbame. Me vaatame juba värbamisel, et nendes oleks ka see „miski“ – huvi oma inimeste vastu. See huvi toimida avatult.

Kui ma teen esimesel tööpäeval uuele töötajale sissejuhatust, siis ma räägin alati, et meil on avatud kultuur – suhtle kõigi inimestega, räägi ja tutvusta ennast, küsi, mis nad teevad. Uue töötaja infopäeval saadame nad maja peale ringi otsima mingeid kindlaid inimesi või siis täiesti juhuslikku kontakti võtma. Lähed ükskõik, kelle juurde, ainult mitte oma korrusele. Ütled kõigepealt, kes oled sina ja siis küsid selle inimese käest, et kes siis tema on, mida ta Coop Pangas teeb ja miks on Coop Pangas hea töötada. Me saime nii palju ägedat tagasisidet ja uued töötajad ütlesid ka, et see oli nii kift harjutus. Et ma julgen nüüd siin majas käia, see on normaalne, et ma lähengi kellegi juurde ja küsingi, et kes sina oled, mina olen see. Sellised asjad tekivad ise, ma arvan, et kunstlikult sellist asja tekitada ei saa.

Margus: Mina vaatan organisatsioonile nii, et see on nagu mosaiik ja selle killud peavad omavahel kokku asetuma. Selles mosaiigis on kõik need killud olulised. Coop Pank mängib tervikuna kokku, ükskõik kui palju mõõdetavat või mõõdetamatult väärtust keegi loob. Kõigil inimestel on oma roll Coop Panga loos. Olen ise alustanud 30 aastat tagasi Viljandis tellerina ja ma tean kui oluline on see kui panga juht tuleb, paneb sind tähele ja räägib sinuga. Olgu see üks kord kahe aasta jooksul kasvõi. Sel inimesel on pärast nagu tiivad ja ta tahab sellesse mängu panustada.

 

Mida teistele soovitada, mis neid julgustaks tandemit tegema?

Janika: Me oleme rääkinud aususest ja usaldusest. Ma arvan, et kui see mingi aja jooksul ei teki, siis ta ei tekigi. Sellest võiks aru saada, et kui sul ei ole viie aastaga usaldust tekkinud, siis seda ei tule. Inimesed on erinevad – kes kui ruttu võtab teisi inimesi partneriks. Julgus lõpetada – ka see on õige otsus, selle asemel, et lõputult katsetada.

Kõigist kõike ei ehita!

M: Kui sa oled üksi ja teed üksi, siis sa saad nagu ühekordse kaifi. Kui sa oled tandemis ja oled kaksi, siis saad kahekordse kaifi. Ma väga usun sellesse, et kui sa hingad kellegagi või mitme inimesega samas rütmis ja kaifid, siis on nii su isiklik kui ka tööalane elu kaifitavam. See teeb elu elatavamaks! Annab maitset ja värvi. Sa oled ise õnnelikum, tervem ja see laeb sind. Ja kui see laeb sind, siis sa saad teisi laadida ja nii edasi.

 

Mõtteterad saatest:

  • Kui on ebamugav olukord, kus emotsionaalsus kaob ja jääb alles vaid külm realism, tuleb otsad kokku tõmmata ja vestlust mingil muul, sobivamal ajal jätkata. See annab võimaluse vahepeal rahuneda ja räägitut seedida.
  • Usalduse olemust illustreerib väga ilmekalt see, et ma võin olla häiritud, otseselt vastu, aga ma usaldan oma eksperti ja ma olen valmis tõmbama oma emotsiooni alla, oma tahte alla ja päriselt usaldama.
  • Kui tahad muud perspektiivi, siis vaata aknast välja. Mingil hetkel vajad avaramat silmapiiri. See toob su hetkeks piirangutest välja. Kui sa saad pilgu eemale suunata, siis see rahustab koheselt aju protsessid ja su maailm avardub. See on juhi poolt väga julge otsus pöörata sel hetkel oma pilk oma inimeste pealt ära.
  • Kui tahad oma kehakeelt, häält ja sõna jälgida, siis pane oma koosolekuruumi nurka väike kaamera ennast jälgima. Sellest ülevaatamisest saab märgata kehakeele kõnelemist, mida me sageli iseenda puhul ei teadvusta ja õppida nii mõndagi.
  • Mõtlikkus on alati positiivne, sest mõtlikkuses me loome. Me genereerime, me sünteesime, me analüüsime. See on suur kompliment kui meie omavahelised jutud teevad mõtlikuks.
  • Ekraaniajastul, kus me hetkel elame, näeme teiseltpoolt ekraani sageli vaid hägust pilti. Seetõttu on oluline osata sõnadest ja sõnade vahelt lugeda seda, mis on tegelikult oluline.
  • Sõnad annavad juhtidele ja kolleegidele turvatunde. Et öeldaksegi sõnas välja see, mis vaja ja mitte ei signaliseerita n-ö tulukestega mäetippudel ega loodeta, et ma olen saanud mõtetelugejaks. Mida parem on usaldus tandemis, seda julgemalt ja selgemalt need sõnad saavad tulla ning mängude mängimine ei ole vajalik.
  • Nii isiklikus kui tööalases elus võivad tandemid kesta lõputult, aga seal on oma trikk – seal peab toimuma areng, next level. Ükski suhe ei püsi sellisel muutumatult tasandil õnnelikuna igavesti. Me avastame koos midagi uut, me loome midagi uut, meil tekivad mingid uued ühised eesmärgid, me liigume koos edasi. Kui meil on see next level, kui meil on see, mis meid inspireerib, siis see tandem kannab. Kui seda enam ei ole, siis on ka siiras ja aus asjad kokku pakkida ja öelda, et vaatame, mis elul veel meile pakkuda on.