Kätriin Vares

Kätriin Vares on mõjuisik, kes esindab konverentsil Z-generatsiooni.

Kuidas sinu jaoks „piiride paradoks“ tänases tööelus kõige enam esile tuleb?

Minu jaoks avaldub „piiride paradoks” kõige tugevamalt selles, kuidas töö ja eraelu piirid on samal ajal hägusamad, aga ka olulisemad kui kunagi varem. Räägitakse paindlikkusest, distantstööst ja autonoomiast ehk kuidas me saame oma aega ise juhtida. Samal ajal nihkub vastutus enesearengu ja tervete piiride hoidmise eest üha enam töötaja enda kanda. Noorema põlvkonna jaoks võib tähendada see, et õpime alles, mis on üks hea töökultuur, kuidas öelda ei, kuidas mitte olla kogu aeg kättesaadav ning kuidas vältida läbipõlemist. Meile antakse rohkem vabadust kui eelnevatele põlvkondadele, aga selle vabaduse hind on vajadus end ise palju teadlikumalt kaitsta ja ka ise end pidevalt täiendada, sest väga paljusid baasasju töökultuuri kohta keegi endiselt otseselt ei õpeta ja distantsilt on töökultuuri õppida väga keeruline.

Kuidas sa kirjeldaksid oma põlvkonda kolme sõnaga? Palun põhjenda.

Tundlik, teadlik ja tegus.

Tundlik – Z-generatsioon julgeb sõnastada teemasid, mida varem varjati: vaimne tervis, läbipõlemine, identiteet, ebavõrdsus. See ei tähenda nõrkust, vaid võimet lugeda ruumi, märgata nüansse ja empaatiat teiste suhtes.
Teadlik – me kasvame üles info ülekülluse keskel, aga just seetõttu oskame järjest paremini küsida “miks?” ja “mis selle tegelik mõju on?”. Me uurime, võrdleme, kahtleme. Me seame palju kõrgemad ootused kõigile meie ümber. Me näeme kohe läbi, kui keegi üritab meid ära kasutada.
Tegus – me ei oota, et keegi teine probleeme lahendaks. Me eelistame töötada targalt, mitte raskelt (work smart, not hard). Meil on tugev sisemine soov oma elu ise kujundada, mitte oodata, kuni süsteem seda teeb.

Milline Sinu saavutus või tegu võis olla see, mille pärast kustuti sind PARE konverentsile esinema?

Arvan, et mind kutsuti, sest olen oma rahvusvahelise korporatiivkarjääri ja ka sotsiaalmeedia sisuga avanud põlvkondadevahelisi teemasid ausalt ja praktiliselt täiskasvanuks saamise vaatenurgast. Olen rääkinud läbipõlemisest, produktiivsuse kultuurist, piiridest, rahast, karjääri planeerimisest ja sellest, kuidas noored täiskasvanuks saades teadlikumaid otsuseid saaksid teha. Lisaks esindan põlvkonda, kes toob töömaailma uue keele: ausama, emotsionaalsema ja teadlikuma. Arvan, et minu roll konverentsil on tuua hääl sellele grupile, kelle ootused, hirmud ja tõekspidamised on täna samal ajal nii enim arutletud kui ka kõige sagedamini valesti mõistetud.